PÄEV 1 

(11.09.2021)

Tervitus kõigile!

Ma siin omatahtsi mõtlesin, et ma ei viitsi kogu seda projekti mis iganes moel kajastada, sest sarnaseid projekte on lisaks minu omale küll ja rohkemgi veel, aga ehk keegi saab sellest kasulikku infot ja muidugi ka innustust. 

Oleme oma perega ikkagi enamvähem kogu Euroopa risti-põiki läbi sõitnud ja kasutanud selleks erinevaid viise. Pereautoga Ungaris, Bulgaarias, Rumeenias, Saksamaal, Poolas, jne. Samas matkaautoga Horvaatias, Kreekas, Tšehhis, Slovakkias, Austrias, Lätis, Leedus (naabrid on ikkagi vaatamata kõigele lähedal ja olulised :) jne. jne. Kui juba, siis lennukiga saab ka muule osale maailmast ligi ja see ka päris lõbus ja kordumatu, muude näidete vahel ehk Hiina ja Peking, aga minu jutt ning fookus proovib siinkohal ikkagi püsida matkaauto teemal.

Praktilised oskused ja teadmised tekivad ikkagi ise olukordi ja situatsioone läbi elades. Kui kellelgi tekib seeläbi võimalus neid otsekogemuse äpardusi ja kogemuste puudumist minu kirjutise läbi välistada, siis on see ainult positiivne ning oma kogemuse jagamine siinkohal on mulle ainult rõõmuks. 

Ma ei hakkagi siin sissejuhatuse pikalt niisama jahuma, vaid hakkan pihta ikka algusest. Päevast, mil mu mõtted koondusid sellele, et osta oma masin. Mitte matkaauto. Miks mitte, seletan kuskil oma blogi sügavustes ja juurdlen teema üle, kas valmistoodang või omatehtu, aga tagasi siis projekti algusesse. Eks ma ikka ootan kaasaelamist ja mõtteid.

Ühel kaunil Eestimaa sügispäeval, mil olles teinud ränka eeltööd meie kohalikes ja piiritagustes masinate kuulutuseportaalides, jõudsin siis oma uue projektini. Vahele olgu öeldud, et sõitsime just perega Sibulatee puhvetite päevale Peipsi ääres, kiites klassiõe tehtud tööd piirkonna arengul, helistasin otse pealinna, saamaks teada, kas minu välja valitud sõiduk on ikka saadaval. Oli küll.

Sõbrale auk pähe räägitud, võtsime suuna pühapäeva hommikul pealinnale. Eks ta ikka vajab vaagimist, kas on vaja inimesi sellel pühal päeval, nimega pühapäev, tülitada, aga vastastikkusel kokkuleppel võiks sobida.

Mis seal ikka, siin see pealinnast ära toodud toormaterjal siis on:

Kõige pikem, kõrgem ja mis iganes siis seda sõidukit iseloomustama peaks. Ühesõnaga meie perele paras ja hea baasmaterjal. Margiks siis vana hea (niivõrd kuivõrd :) Volkswagen Crafter ala Mercedes-Benz Sprinter ajavahemikust 2006 - 2016. Minu omas siis eelviimase mudeli viimane ots aastast 2015. Võtan kokku - VW Crafter II (Tüüp 2EC2) 2006 - 2016 2.0 TDI BiTurbo (mootorikood CSN) 2015. a 120 kW. Tegemist siis algselt invasõitudeks ettenähtud bussiga, seetõttu puuduvad ka külgmised lükanduksed, mis minu äranägemise järgi olidki selleks suureks plussiks, mis masinat ostma ajendas. Eks seal ole veel lisavidinaid, mis mul vuntsi kenasti ülakaardu ajasid. Aga tasa ja targu ja sammhaaval.

Esialgu ma usun, on kokkuvõtte tehtud ja edaspidi püüan tegeleda sisutihedate asjade ja mõtetega samm-sammult ja oma käte läbi tekitatud protsessiga kaasas käies. Etteruttavalt, palju on mul juba valmis, aga siiski, vaatan päevast siis nüüd number 2, sest päev 1 oli masina ost.